EST | ENG

Eesti Segakooride Liit

Eesti Segakooride Liidu põhikiri

Lae alla .pdf failina / Lae alla eelmine redaktsioon .pdf failina

1 Üldsätted, eesmärk

1.1 Eesti Segakooride Liit (edaspidi LIIT) on vabatahtlikkuse põhimõttel asutatud tulu mittetaotlev mittetulundusühing.
1.2 Liit on eraõiguslik juriidiline isik.
1.3 Liidu asukohaks on Eesti Vabariik, Tallinn.
1.4 Liidu majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
1.5 Oma tegevuses juhindub liit käesolevast põhikirjast ja Eesti Vabariigi õigusaktidest.
1.6 Liit on asutatud tähtajatult.
1.7 Liidu eesmärgiks on segakoorilaulu säilitamine ja edendamine s.h. heategevuslike koorilauluürituste toetamine ja korraldamine.
1.8 Eesmärgi saavutamiseks liit:
1.8.1 aitab kaasa üldlaulupidude korraldamisele, soovitades oma kooriliigi üldjuhid ja repertuaari;
1.8.2 korraldab oma kooriliigi laulupidusid- ja päevi ning muid muusikaüritusi;
1.8.3 tutvustab Eesti koorimuusikas silmapaistvate isikute ja kooride tegevust;
1.8.4 teeb koostööd Eesti Kooriühinguga ja teiste kultuuriühingutega Eestis ja välismaal;
1.8.5 Korraldab heategevuslikke muusikaüritusi;
1.8.6 Annab välja stipendiume.

2 Liidu liikmed, nende õigused ja kohustused

2.1. Liidul võivad olla nii kodu- kui välismaised füüsilisest ja juriidilisest isikust liikmed, kes soovivad edendada või toetada liidu põhikirjaga kooskõlas olevat tegevust ja vastavad käesoleva põhikirjaga kehtestatud nõuetele.
Liidu füüsilisest isikust liikmeks võivad olla:
- lauljad ja dirigendid, kes on mõne segakoori või segaansambli liikmed
- isikud, kes aitavad kaasa segakoorilaulu edendamisele (üksikliikmed)
2.2. Liidu juriidilisest isikust liikmeks võivad olla:
- segakoorid ja segaansamblid
- isikud, kes aitavad kaasa segakoorilaulu edandamisele või toetavad seda tegevust materiaalselt
2.3. Liikmeks vastuvõtmise otsustab juhatus seaduse ja põhikirja alusel.
2.4. Juhatus korraldab liidu liikmete arvestust.
2.5. Liikmel on õigus liidust välja astuda esitades selleks avalduse vähemalt 2 kuud ette. Omal soovil liidust lahkujale ei tagastata liikmemaksu.
2.6. Liikmelisust liidus ja liikmeõiguste teostamist ei saa üle anda ega pärandada, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
2.7. Liidu liikmelisus on seotud igaaastase liikmemaksuga. Liikmemaksu suurused nii füüsilistele kui juriidilistele isikutele kehtestab volikogu. Täiendavalt võib volikogu kehtestada makseid liidu erakorraliste kulude katteks.
2.8. Liidu liige arvatakse välja tema surma korral või juriidilise isiku ühinemisel, jagunemisel või likvideerimisel.
2.9. Liidu liige võidakse liidust välja arvata, kui ta:
- ei tasu kindlaksmääratud ajaks ettenähtud liikmemaksu ja muid ettenähtud maksekohustusi;
- korduvalt rikub liidu põhikirja, kahjustab liidu tegevust või mainet olulisel määral;
- on esitanud ESL-i vastuvõtmisel teadlikult ebaõigeid andmeid, mille tõttu tema vastuvõtmine seltsi liikmeks ei olnud õiguspärane;
- ei vasta enam põhikirjas kehtestatud nõuetele
2.10. Otsuse liikme väljaarvamise kohta teeb juhatus.
2.11. Juhatuse otsuse liikme väljaarvamise kohta võib liige edasi kaevata liidu volikogule seaduses ettenähtud korras ja nõuda enda väljaarvamise otsustamist volikogu poolt.
2.12. Liidu liikme õigused ja kohustused sätestatakse seaduses ja käesoleva põhikirjaga.
2.13. Liigu liikmel on õigus:
- osaleda liidu korraldatud üritustel;
- olla valitud kõigisse liidu juhtorganitesse;
- osaleda voliniku valimisel;
- kasutada liidule kuuluvat vara vastavalt kehtestatud korrale;
- saada volinike koosolekul teavet liidu tegevuse kohta;
- välja astuda liidu liikmeskonnast.
2.14. Liidu liige on kohustatud:
- täitma põhikirjas ettenähtud kohustusi, volikogu ja juhatuse otsuseid;
- tasuma õigeaegselt juhtorganite poolt kehtestatud makseid ja liikmemaksu;
- kasutama heaperemehelikult ja säästlikult liidu vara;
- aktiivselt osa võtma liidu tegevusest ja liidu ees seisvate ülesannete lahendamisest;
- hoidma ja kaitsma liidu head mainet ning hoiduma tegudest, mis võiksid liitu majanduslikult või moraalselt kahjustada;
- liidust lahkumisel või väljaarvamisel likvideerima kõik võlgnevused liidu ees.

3 Liidu struktuur ja juhtimine

3.1 Liidu kõrgeimaks organiks on volikogu, mille moodustavad liidu liikmete poolt ja nende seast valitud volinikud. Volikogul on Täies ulatuses üldkoosoleku pädevus.
3.2 Volikogu moodustub liidu liikmeid koondavaid segakoore (ansambleid), liidu liikmeks olevaid muid juriidilisi isikuid ja liidu koorikollektiividesse mittekuuluvaid üksikliikmeid esindavatest volinikest.
3.3 Iga segakoor(ansambel) või muu juriidilisest isikust liige valib ühe voliniku. Liidu koorikollektiividesse mittekuuluvad üksikliikmed valivad ühe voliniku iga 10 üksikliikme kohta.
3.4 Volinike arvuks on liidu liikmeks olevaid lauljaid või dirigente omavate segakooride(ansamblite) arv, millele lisandub liidu liikmeks olevate juriidiliste isikute volinike ja üksikliikmeid esindavate volinike arv.
3.5 Volikogu on korraline või erakorraline. Volikogu toimumisest teatatakse volinikele ette vähemalt neliteist päeva kirjalikult või elektronposti teel. Korraline volikogu toimub kuue kuu jooksul peale majandusaasta lõppu.
3.6 Juhatus peab erakorralise volikogu kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 liidu liikmetest või 1/10 volinikest.
3.7 Volikogu on pädev võtma vastu otsuseid küsimustes, mis ei olnud kokkukutsumisel teatavaks tehtud, kui volikogul osalevad või on esindatud kõik volinikud.
3.8 Volikogu ainupädevusse kuulub:
3.8.1 liidu põhikirja ja selle muudatuste vastuvõtmine;
3.8.2 liikmemaksu suuruse kindlaksmääramine;
3.8.3 liidu eelarve, aastaaruande ja revisjonikomisjoni poolt teostatud kontrollimise tulemuste kinnitamine;
3.8.4 juhatuse, revisjonikomisjon ja likvideerimiskomisjoni liikmete valimine ja tagasikutsumine
3.8.5 liidu ühinemise, jagunemise ja lõpetamise otsustamine.
3.9 Volikogu on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb või on esindatud üle 1/3 volinikest.
3.10 Kui volikogu ei ole p. 3.9 kohaselt pädev otsuseid vastu võtma, kutsub juhatus kolme nädala jooksul kokku uue volikogu sama päevakorraga. Uus volikogu on pädev vastu võtma otsuseid, kui koosolekus osaleb või on esindatud vähemalt kaks volinikku.
3.11 Volinikul on volikogus otsuse vastuvõtmisel üks hääl.
3.12 Volikogus võib osaleda ja hääletada volinik või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Esindajaks võib olla liidu liige.
3.13 Volikogu otsused võetakse vastu lahtisel hääletamisel lihthäälteenamusega. Volikogu otsusel võib hääletus toimuda salajasena.
3.14 Volikogu otsuse vastuvõtmiseks on vaja üle 2/3 koosolekus osalenud volinike või nende esindajate poolthääli, kui võetakse vastu otsuseid järgmistes küsimustes:
3.14.1 põhikirja muutmine, täiendamine;
3.14.2 liidu ühinemine, jagunemine, lõpetamine.
3.15 Liidu eesmärgi muutmiseks on vajalik 9/10 volinike nõusolek. Muutmist otsustanud koosolekul mitteosalenud volinike nõusolek peab olema esitatud kirjalikult.
3.16 Volikogu otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui osuse poolt hääletavad kirjalikult kõik volinikud.
3.17 Volikogu kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

4 Juhatus

4.1 Liitu juhib seitsmest kuni kümnest liikmest koosnev juhatus. Juhatuse liige valitakse kaheks aastaks.
4.2 Juhatuse liikmed valivad endi hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tööd.
4.3 Juhatuse liikme võib volikogu otsusega sõltumata põhjusest ennetähtaegselt tagasi kutsuda.
4.4 Juhatus peab andma liidu liikmetele ja volinikele vajalikku teavet
4.5 Juhatuse esimehel on õigus esindada liitu kõikides õigustoimingutes üksinda, teistel juhatuse liikmel on õigus esindada liitu üksnes koos juhatuse esimehega.
4.6 Juhatuse koosolekuid viiakse läbi juhatuse esimehe kutsel korralistena vähemalt kaks korda aastas ja erakorralistena vähemalt kahe juhatuse liikme nõudmisel.
4.7 Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline kui kohal on üle poole juhatuse liikmetest.
4.8 Juhatuse ülesanneteks on:
4.8.1 volikogu otsuste elluviimine;
4.8.2 lepingute säilmimine ja liidu esindamine;
4.8.3 liikmeks vastuvõtmine, vabastamine ja väljaarvamine;
4.8.4 liikmemaksude tasumise kohta arvestuse pidamine;
4.8.5 finantsmajandusliku tegevuse õigsuse ja raamatupidamise seaduslikkuse tagamine;
4.9 Juhatuse pädevuses on:
4.9.1 pidada sidemeid valitsusasutustega;
4.9.2 moodustada vajadusel liidu töö korraldamiseks komisjone, töörühmi ja osakondi
4.9.3 vajaduse korral audiitori valimine

5 Revisjonikomisjon

5.1 Revisjonikomisjon on liidu kontrollorgan, mille liige valitakse volikogu poolt üheks aastaks.
5.2 Revisjonikomisjon koosneb ühest kuni kolmest liikmest.
5.3 Revisjonikomisjoni ülesandeks on kontrollida liidu varade sihipärast kasutamist.
5.4 Revisjonikomisjon viib läbi liidu tegevuse revideerimise, koostab arvamuse ja esitab selle volikogule majandusaasta aruande kinnitamisel.
5.5 Revisjonikomisjoni liikmetel on õigus ja kohustus kontrollida liidu vara kasutamist ja säilimist, arvelduskontosid, raamatupidamisdokumente ning õigus nõuda selgitusi ja muud abi oma ülesannete täitmiseks.
5.6 Revisjonikomisjoni koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele.

6 Finantseerimine ja vara

6.1 Liidu vara tekib tema liikmete liikmemaksudest, liidu tegevusest saadavast tulust, annetustest,sponsorlusest ja muudest laekumistest.
6.2 Liit kasutab oma vara kooskõlas liidu eesmärkidega.

7 Lõppsätted

7.1 Liidu ühinemine ja jagunemine toimub seadusega sätestatud korras.
7.2 Liidu tegevus võidakse lõpetada volikogu osusega, samuti teistel seadusega ettenähutd juhtudel.
7.3 Liidu tegevuse lõpetamisel valib volikogu likvideerijad.
7.4 Liidu tegevuse lõpetamise korral antakse allesjäänud vara üle kasutamiseks avalikes huvides samalaadsete eesmärkidega mittetulundusühingule.

Liidu põhikiri on vastu võetud asutamiskoosolekul 14.11.1998.a. Uus redaktsioon on kinnitatud volikogu koosoleku otsustega 11.04.2021.a.